Naine

Hoolimata rämedast sisust ja rõvedapoolsest keelekasutusest, vastab teos ometi suhteraamatu põhikriteeriumile: on ühtlasi läbinisti moralistlik, olgu see moralism pealegi peidetud ulja pohhuistliku minategelase maskeeringu taha. Veelgi enam: lisaks suhtedraamale on “Naine” eneseabiõpik, mis postuleerib: vaatamata naise survele ja kuritarvitatud ürgsetele kohustustele perekonna ees on mehelgi õigus armastusele ja mõistmisele, õigus õnnele! See on värske sõnum, varasemast kirjandusest tuleb halva naise käest pääsemise lugudest meelde Raimond Kaugveri romaan “Disko”.


Ruitlase raamat näitab mehele teed vabadusse. Vahest see ongi selle teose puhul kõige olulisem.


Kalev Kesküla, Vikerkaar nr 12/2009