Salakuulaja

«Salakuulaja» (1907) peategelaseks on politseiga koostööd tegev vene spioon mr Verloc, kes ühtlasi näiliselt kuulub Sohos asuvasse anarhistide liikumisse. Tegevuskoht on London, kus Verloc peab koos oma naise Winniega väikest poekest. Tõeline tegevus algab Greenwichi observatooriumile plaanitavast rünnakust, millega Verloc ja tema käsuandjad püüavad anarhiste näidata võimalikult halvas valguses. Plaan läheb aga nurja ja tagajärgede eest vastutav Verloc peab asja korda ajama, enne kui on liiga hilja. Sündmuse taga peitub enamat, kui alguses ehk tunduda võib, pealtnäha lugupeetud inimesi seostatakse vägagi tumedate tegudega. Kokkuvõttes on «Salakuulaja» äärmiselt irooniline ja pisut sarkastilinegi esitlus inimsuhete keerukusest põnevate sündmuste taustal. 


Endistel Poola aladel sündinud Joseph Conrad (1857–1924) oli unistaja, seikleja ja eelkõige härrasmees. Üks tema tuntumaid mõtteteri kõlas: «Minu eesmärk, mida püüan igati täita, on panna teid kirjasõna abil kuulma ja tundma – ning peamiselt «nägema». Seda ja mitte grammigi vähem, ning ongi kõik.» 


Joseph Conradit peetakse ka paljudele teistele 20. sajandi kirjanikele, nagu F. S. Fitzgeraldi, M. Prousti, A. Koestleri jt eeskujuks. Samuti on Conradi teostele kiitust ja imetlust väljendanud kirjanik Ernest Hemingway.