Monument

Monument on Enn Vetemaa esimene proosateos ja avaldati esmakordselt Loomingu raamatukogus 1965. aastal. 

Peamine sõnum mida Monumendis esitatakse on enesemüümine ja selle kaalutletud hind.

Jutu peategelane võtab asja kokku nii: "Peab ikka tõesti pururumal olema, et inimeste nõrkusi mitte ära kasutada! Ega me ju veel kommunismis ela! Ja pealegi võivad kohandumisel

olla täiesti õilsad eesmärgid. Kohandumine, see on sport, kunst ja - teadus!"

Kui nüüd mõelda ennast aastasse 1965, kus sula on lõppenud ja võimul on Breznev siis on ütlematagi selge, et raamatu avaldamine just päris libedalt ei läinud.

1966 aastal sai teos Moskvas ajakirja Druzba Narodov preemia mis kohaliku tsensuuri suu kinni pani ja raamat sai ilmuda.


[...]

Üks vana mees mustas mantlis, suur ja tugev mees, silmitses monumenti eemalt ja astus siis mulle lähemale. See oli professor Toonelt. „Huvitav, väga huvitav…” ütles ta.

„Kas te peate monumenti õnnestunuks?” küsisin ma tagasihoidlikult.

„Ma ei vaata monumenti, vaatan teid, noormees!”

„Mind?”

„Teid. Huvitav oleks teada, misuke on teie enesetunne…”

[...]